Izimpawu Zesixwayiso Ezivela Enhliziyweni Yakho: Zingaki Ongazibona?
Emphakathini wanamuhla osheshayo, imizimba yethu isebenza njengemishini eyinkimbinkimbi esebenza ngokungayeki, inhliziyo isebenza njengenjini ebalulekile egcina konke kuhamba kahle. Kodwa-ke, phakathi kokuxakeka nokuphila kwansuku zonke, abantu abaningi bayayishaya indiva “izimpawu zokucindezeleka” ezithunyelwa yizinhliziyo zabo. Lezi zimpawu zomzimba ezibonakala zivamile zingase zibe izixwayiso ezicashile ezivela enhliziyweni yakho. Zingaki ongazibona?
◉Ukuphelelwa Umoya Lapho Ulele Phansi
Uma uzwa ukuphelelwa umoya imizuzu embalwa ngemva kokulala phansi, okuya ngokuya kuncipha uma uhleli, kungabonisa ukwehluleka kwenhliziyo. Lokhu kwenzeka ngoba ukulala phansi kwandisa ukubuyela kwegazi enhliziyweni, kuphakamisa ukumelana komoya futhi kubangele ukuphelelwa umoya. Ezimweni ezinjalo, funa ukubonisana nodokotela wenhliziyo ngokushesha ngenkathi ususa nezimo ezihlobene namaphaphu.
◉ Ubunzima Besifuba, Njengetshe Elisindayo
Ngokuvamile okubizwa ngokuthi ukuqina kwesifuba, lolu phawu lungase lubonise i-myocardial ischemia uma izici zomzwelo nezinkinga zesistimu yokuphefumula zingafakwanga. Uma ukuqina kuqhubeka imizuzu eminingana noma kukhuphukela ebuhlungwini obukhulu besifuba, kungabonisa i-angina noma ngisho nokuhlaselwa yinhliziyo okukhulu (okwaziwa ngokuthi “ukuhlaselwa yinhliziyo”). Shayela ku-120 ngokushesha bese uya esibhedlela esiseduze. Uma kutholakala, thatha amaphilisi e-nitroglycerin noma amaphilisi okusiza inhliziyo asebenza ngokushesha njengesinyathelo sokuqala.
◉ Ukulahlekelwa Yisifiso Sokudla
Iziguli ezinenkinga yokusebenza kwenhliziyo zingase zingabi nokulahlekelwa yisifiso sokudla kuphela kodwa futhi nokuqunjelwa, isicanucanu, ukuhlanza, ukuqunjelwa, noma ubuhlungu besisu esingaphezulu. Lezi zimpawu zivame ukubangelwa ukuminyana kwamathumbu okubangelwa ukwehluleka kwenhliziyo ohlangothini lwesokudla.
◉ Ukukhwehlela
Ukukhwehlela kuwuphawu olubalulekile lokwehluleka kwenhliziyo kodwa kuvame ukuphambaniswa nomkhuhlane noma umkhuhlane ovamile. Ngokungafani nokukhwehlela okuvamile okuhlobene nomkhuhlane, ukukhwehlela okubangelwa ukwehluleka kwenhliziyo akuvamile ukuvela emphinjeni. Kungase kukhiqize igwebu elimhlophe, i-phlegm ejiyile, noma ngisho neminonjana yegazi. Ukukhwehlela okomile kuvame kakhulu ekuhlulekeni kwenhliziyo futhi kuvame ukuba kubi kakhulu lapho ulele phansi noma uvuka.
◉ Ukwehla Kokuphuma Komchamo kanye Nezitho Ezingezansi Ezivuvukele
Iziguli ezinesifo senhliziyo zivame ukukhiqiza umchamo omncane emahoreni angama-24, kanye nokuchama okwengeziwe ebusuku. Ngaphezu kwalokho, ukuvuvukala okuhlobene nenhliziyo kuvame ukuqala ezindaweni ezincike kuzo njengamaqakala namathole, okuveza njengokuvuvukala okunamaqhubu. Ngokuphambene nalokho, ukuvuvukala kwezinso kuvame ukuvela ebusweni kuqala. Okuphawulekayo ukuthi ukuhlolwa komchamo kokuvuvukala kwenhliziyo kuvame ukuvamile, kanti ukuvuvukala kwezinso kuvame ukukhombisa amazinga aphezulu e-albhamuin.
◉ Ukushaya kwenhliziyo noma ukushaya kwenhliziyo okungajwayelekile
Ukushaya kwenhliziyo okusheshayo, okungajwayelekile, noma okushaya ngamandla kuyizimpawu ezivamile zokwehluleka kwenhliziyo. Iziguli zingase zizwe inhliziyo yazo ishaya ngamandla, ngokuvamile ihambisana nomuzwa wokwesaba. Ezinye izinkinga zesigqi, njenge-atrial fibrillation noma i-atrial flutter, zingaba yingozi efanayo uma zingelashwa.
◉ Isiyezi noma Ubumpumputhe
Ukuzungeza noma ukuzwa ukujikeleza kuyinkinga evamile yokwehluleka kwenhliziyo, ngezinye izikhathi okuhambisana nesicanucanu noma imizwa efana nokugula kokunyakaza. Uma lezi zimpawu zenzeka kanye nokushaya kwenhliziyo noma ukushaya kwenhliziyo okungajwayelekile, funa usizo lwezokwelapha ngokushesha.
◉ Ukukhathazeka noma Ukungaphumuli
Izimpawu ezifana nokuphefumula okusheshayo, imicabango egijimayo, izintende ezijulukayo, kanye nokushaya kwenhliziyo okusheshayo kuyizimpawu zokukhathazeka ezivamile. Kodwa-ke, ezinye iziguli zingase ziqonde lokhu njengokuhlobene nokucindezeleka, zinganaki amathuba okwehluleka kwenhliziyo okuyisisekelo.
Ungakuhlola Kanjani Ukwehluleka Kwenhliziyo Nokuhlola Ubunzima Bayo?
Ukuhluleka kwenhliziyo okwamanje kubhekwa njengesimo esingapheli nesiqhubekayo okunzima ukuselapha kodwa esingavinjelwa.Iziqondiso ZaseShayina Zango-2024 Zokuxilonga Nokwelapha Ukwehluleka Kwenhliziyobatusa ukulinganisa i-natriuretic peptide (i-BNP nomaI-NT-proBNP) amazinga okuhlola abantu abasengozini enkulu (i-NYHA Ukuhlukaniswa kwesigaba sokwehluleka kwenhliziyo njengoba kungezansi).
I-NT-proBNPinesikhathi eside sokuphila esingaba yimizuzu engama-60-120 futhi ikhombisa ukuzinza okuhle kakhulu ngaphandle kokusebenzisa i-vitro. Iphuma kancane egazini, ivumela ukuthi iqoqeke ibe ngamazinga aphezulu, okuhambisana ngqo nobunzima bokungasebenzi kahle kwenhliziyo. Ngaphezu kwalokho,I-NT-proBNPamazinga awathintwa ukuma, imisebenzi yansuku zonke, noma ukushintshashintsha kwezinsuku, okubonisa ukuphindaphinda okunamandla. Ngenxa yalokho, NI-T-proBNPkubhekwa njenge-biomarker ejwayelekile yegolide yokwehluleka kwenhliziyo.
I-Xiamen Baysen Medical'sIkhithi Yokuhlola ye-NT-proBNP(ukusebenzisa i-fluorescence immunochromatography) kwenza kube lula ukulinganisa ngokushesha inani lezintoI-NT-proBNPamazinga ku-serum yomuntu, i-plasma, noma amasampula egazi eliphelele, okusiza ekuxilongweni kokwehluleka kwenhliziyo. Imiphumela ingatholakala zingakapheli imizuzu eyi-15
Isikhathi sokuthunyelwe: Juni-11-2025







