C-reaktiivne valk (CRP) on maksas toodetav valk ja selle tase veres tõuseb põletiku korral märkimisväärselt. Selle avastamine 1930. aastal ja sellele järgnenud uuringud on kinnistanud selle rolli ühe olulisema ja laialdasemalt kasutatava biomarkerina tänapäeva meditsiinis. CRP testimise tähtsus seisneb selle kasulikkuses tundliku, ehkki mittespetsiifilise põletiku indikaatorina, mis aitab diagnoosimisel, riski hindamisel ja paljude seisundite jälgimisel.

1. Tundlik infektsiooni ja põletiku marker
Üks CRP peamisi rakendusi on infektsioonide, eriti bakteriaalsete infektsioonide avastamine ja ravi. Kuigi CRP tõus on üldine reaktsioon põletikule, võib tase raskete bakteriaalsete infektsioonide korral järsult tõusta, sageli ületades 100 mg/l. See muudab selle hindamatuks bakteriaalsete ja viirusnakkuste eristamisel, kuna viimased põhjustavad tavaliselt mõõdukama tõusu. Kliinilistes tingimustes kasutatakse CRP-d selliste seisundite diagnoosimiseks nagu kopsupõletik, sepsis ja operatsioonijärgsed infektsioonid. Näiteks CRP taseme jälgimine pärast operatsiooni aitab arstidel varakult tuvastada tüsistusi, nagu haavainfektsioonid või sügavad abstsessid, võimaldades kiiret sekkumist. See on oluline ka krooniliste põletikuliste haiguste, nagu reumatoidartriit ja põletikuline soolehaigus (IBD), ravis, kus korduvad mõõtmised aitavad hinnata haiguse aktiivsust ja põletikuvastase ravi efektiivsust.

2. Kardiovaskulaarse riski hindamine: hs-CRP
Suurim edasiminek selles valdkonnas oli ülitundliku CRP (hs-CRP) testi väljatöötamine. See test mõõdab väga madalaid CRP tasemeid, mis varem olid tuvastamatud. Uuringud on näidanud, et krooniline, madala astme põletik arteriseintes on ateroskleroosi peamine edasiviiv jõud – naastude kogunemine, mis võib viia südameatakkide ja insultideni. hs-CRP on selle aluseks oleva veresoonte põletiku kindel biomarker.
Ameerika Südameassotsiatsioon tunnustab hs-CRP-d südame-veresoonkonna haiguste sõltumatu riskitegurina. Inimestel, kelle hs-CRP tase on normi piires (üle 3 mg/l), on suurenenud risk tulevaste südamehaiguste tekkeks, isegi kui nende kolesteroolitase on normaalne. Seetõttu kasutatakse hs-CRP-d riskihindamise täpsustamiseks, eriti keskmise riskiga patsientide puhul. See võimaldab isikupärasemaid ennetusstrateegiaid, näiteks statiinravi alustamist inimestel, keda muidu ei pruugitaks ravida ainult traditsiooniliste riskitegurite põhjal.

3. Ravivastuse ja prognoosi jälgimine
Lisaks diagnoosimisele ja riskihindamisele on CRP suurepärane vahend patsiendi ravivastuse jälgimiseks. Nakkushaiguste korral on CRP taseme langus tugev näitaja antibiootikum- või antimikroobse ravi efektiivsusest. Samamoodi on autoimmuunhaiguste korral CRP langus korrelatsioonis põletiku eduka pärssimisega immunosupressiivsete ravimite abil. See dünaamiline olemus võimaldab arstidel raviplaane reaalajas kohandada. Lisaks on püsivalt kõrge CRP tase sageli seotud halvema prognoosiga haigustes alates vähist kuni südamepuudulikkuseni, mis annab ülevaate haiguse raskusastmest ja kulgemisest.

Piirangud ja järeldus
Vaatamata CRP kasulikkusele on selle oluliseks piiranguks mittespetsiifilisus. Kõrgenenud tase näitab põletiku olemasolu, kuid ei määra selle põhjust. Stress, trauma, rasvumine ja kroonilised haigused võivad kõik CRP-d tõsta. Seetõttu tuleb selle tulemusi alati tõlgendada patsiendi kliinilise anamneesi, füüsilise läbivaatuse ja muude diagnostiliste leidude kontekstis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et CRP testi olulisus on mitmetahuline. Alates ägedate infektsioonide esmavaliku testina toimimisest kuni pikaajalise kardiovaskulaarse riski keeruka ennustajana hs-CRP kaudu on see biomarker asendamatu tööriist arsti arsenalis. Selle võime põletikku objektiivselt mõõta ja jälgida on oluliselt parandanud patsientide ravi diagnoosimisel, ravijuhiste koostamisel ja prognostilisel hindamisel paljudel meditsiinierialadel.