O le aso 12 o Me i tausaga ta'itasi e fa'amanatuina ai ma fa'afetaia le sao o tausi soifua i le soifua maloloina ma le sosaiete.O le aso foi e faailogaina ai le aso fanau o Florence Nightingale, o ia lea ua manatu o le na faavaeina le tausisoifua faaonaponei.E taua tele le sao a tausi soifua i le saunia o le tausiga ma le mautinoa o le soifua manuia o gasegase.Latou te galulue i nofoaga eseese, e pei o falemaʻi, falemaʻi, fale tausi soifua, ma nofoaga tutotonu o le soifua maloloina.O le International Nurses Day o se avanoa e fa'afetai ai ma fa'ailoa le galue malosi, fa'amaoni, ma le agaalofa o nei foma'i soifua maloloina.

Le Afuaga o le Aso Fa'ava-o-malo o Tausisoifua

O Florence Nightingale o se tausimai Peretania.I le taimi o le Taua a Crimean (1854-1856), sa ia taʻitaʻia se vaega o tausimaʻi na tausia fitafita Peretania manunuʻa.Sa ia faaaluina le tele o itula i totonu o uarota, ma o ana taamilosaga i le po i le tuuina atu o le tausiga patino i e ua manu’a na faamautuina ai lona faatusa o le “Tamaitai ma le Lamepa.”Na ia faʻavaeina le faʻatonuga o le falemaʻi, faʻaleleia le lelei o le tausimaʻi, ma mafua ai le faʻaitiitia vave o le numera o tagata mamaʻi ma manuʻa.Ina ua mavae le maliu o Nightingale i le 1910, o le International Council of Nurses, i le faʻaaloalo i sao a Nightingale i le tausimaʻi, na faʻaigoaina Me 12, lona aso fanau, o le "International Nurses Day", lea e lauiloa foi o le "Nightingale Day" i le 1912.

O iinei Matou te Manuia uma "Agelu i Paʻepaʻe" Fiafia i le International Nurses Day.

Aso Tausima'i Fa'avaomalo-3

Matou te saunia ni pusa su'ega mo le su'eina o le soifua maloloina.Pusa su'ega fa'atatau e pei ona ta'ua i lalo

https://www.baysenrapidtest.com/hcv-rapid-test-kit-one-step-hepatitis-c-virus-antibody-rapid-test-kit-product/ ituaiga toto & Su'ega fa'ama'i pipisi-04

 

Pusa su'esu'e o le Virus Antibody Hepatitis C                       Ituaiga toto ma pusa su'ega Infectiouscombo


Taimi meli: Me-11-2023